Möödunud kuul registreeriti Eestis 1893 uut sõiduautot, mida on 33,9% rohkem kui aasta varem. Aasta esimese viie kuuga kasvas uute sõiduautode turg 75,2%. Elke Tallinna Mustakivi ja Mustamäe esinduste tegevjuhi Raido Rosenfeldi sõnul on autoturg mullusest madalseisust jõuliselt taastumas. Kasvu taga on eeskätt nõudlus keskkonnasäästlike hübriidide järele.
Eesti uute sõiduautode turg jätkas mais kasvu. Kokku registreeriti 1893 uut M1-kategooria sõiduautot, mida oli 479 võrra rohkem kui eelmise aasta mais. Aasta esimese viie kuuga on Eestis registreeritud 8091 uut sõiduautot ehk 3472 sõidukit rohkem kui mullu samal perioodil.
Elke Tallinna Mustakivi ja Mustamäe esinduste tegevjuhi Raido Rosenfeldi sõnul tuleb tänavust kasvu vaadata koos mulluse madala võrdlusbaasiga, kuid kasvutempo on siiski märkimisväärne.
„Viie kuu 75-protsendiline kasv näitab, et Eesti tarbijad on passiivsest ooterežiimist väljunud ja taas ostuotsuste juurde jõudnud. Osa kasvust tuleb edasi lükatud tehingute realiseerumisest. Teatud aja möödudes ei kannata tarbijatel auto ostu enam kuskile edasi lükata. Maikuu 1893 registreeritud uut sõiduautot näitabki, et nõudlus on kasvuteel,” märkis Rosenfeld.
Hübriidid moodustasid mais 73% uute sõiduautode turust
Jõuallikate vaates olid maikuus jätkuvalt populaarseimad hübriidsõidukid. Mais registreeriti 1381 hübriidsõiduautot, mis moodustas 73% kõigist uutest sõiduautodest. Bensiinimootoriga autosid registreeriti 220 ehk 11,6% turust, diiselsõidukeid 194 ehk 10,2% ning elektriautosid 98 ehk 5,2%.
Rosenfeldi sõnul peegeldab hübriidide osakaal Eesti ostja praegust eelistust: madalam kütusekulu, väiksem kasutusrisk ja tuttav kasutusloogika.
„73-protsendiline hübriidide osakaal on vast ehk kõnekaim number maikuu registreerimiste statistikas. See näitab, et elektrifitseerimine toimub Eestis praegu peamiselt hübriidtehnoloogia kaudu. Ostja liigub säästlikuma auto suunas. Kuigi täiselektrilise auto kasutusmudel ei ole veel piisavalt laialdane, on ka Eestis hakanud trend selles segmendis kiiremini ülespoole liikuma,” ütles Rosenfeld.
Sama trend paistab välja ka Euroopa autoturul. Euroopa Autotootjate Liidu ACEA andmetel kasvas Euroopa Liidu uute sõiduautode turg aprilli lõpuks 4,2%, kuigi geopoliitilised tegurid suurendavad jätkuvalt ebakindlust ja langusriske. Turgu toetas tugev nõudlus erinevate elektrifitseeritud tehnoloogiate järele ning hübriidelektrilised sõidukid olid EL-is ostjate seas kõige populaarsem jõuallikaliik.
Aprilli lõpu seisuga moodustasid hübriidelektrilised autod Euroopa Liidu uute sõiduautode turust 38,2%. Täiselektriliste autode osakaal oli 19,7% ning pistikhübriididel 9,6%. Samal ajal langes bensiini- ja diiselautode koondosakaal 30,2%-ni, aasta varem oli see 38,1%.
Rosenfeldi sõnul kinnitab Euroopa pilt, et Eesti turul nähtav hübriidide kasv ei ole eraldiseisev nähtus, vaid osa laiemast muutusest.
„Eesti ostja käitub üha sarnasemalt Euroopa ostjaga. Fookuses on kütusekulu, kogu omamiskulu ja kasutusmugavus. Hübriidid on selles vaates praegu kõige praktilisem lahendus, sest need võimaldavad liikuda säästlikuma auto suunas ilma igapäevast kasutusmudelit täielikult ümber ehitamata,” ütles Rosenfeld.
ACEA andmetel registreeriti Euroopa Liidus aasta esimese nelja kuuga 1 447 864 hübriidelektrilist sõiduautot, mida oli 12,6% rohkem kui aasta varem. Täiselektrilisi autosid registreeriti samal perioodil 746 899 ehk 33,8% rohkem kui mullu.
Bensiiniautode registreerimine langes 17,7% ning diiselautode registreerimine 16,1%.
Sõidu- ja tarbesõidukite koguturg kasvas mais 39,4%
Sõidu- ja tarbesõidukeid registreeriti mais kokku 2243. Seda oli 634 sõiduki võrra rohkem kui eelmise aasta mais, kasvades aastases võrdluses 39,4%.
Aasta esimese viie kuuga registreeriti Eestis kokku 9429 uut sõidu- ja tarbesõidukit. Võrreldes 2025. aasta sama perioodiga tähendab see 3883 sõiduki võrra suuremat mahtu ning 70% kasvu.
Rosenfeldi sõnul on koguturu 70-protsendiline kasv tugev tulemus, kuid alles aasta teise poole numbrid näitavad, kui suur osa sellest on püsiv nõudlus ja kui suur osa madala võrdlusbaasi mõju.
